Harjumaal, Harku vallas on kultuuritegijaid mitut masti. Viimasel ajal on silma torganud just rahvakultuuriviljelejad.

Märkamatult on hakanud valla eri nurkades kõlama kandleviisid, mis kohalikule publikule kõrvu on jäänud. Helisid mööda liikudes viib noodirida uudishimuliku Suurupi poolsaarele Murastesse. Just Muraste külaseltsi ruumides on saanud omale pesapaiga väikekandleansambel LiULi.

Suurupi­-Muraste väikekandleansambel alustas tegevust 2014 oktoobris. Kokku said täiskasvanud rahvamuusikahuvilised, kes alustasid musitseerimist puhtalt oma rõõmuks. Kandlemängu keegi varem ei osanud, kuid muusika ja tantsuga oldi siiski rohkem või vähem kokku puutunud. Esimene poolaasta kulus täielikult õppeprotsessile ja antud sai ka esimene avalik (jõulu)kontsert. Hiljem on kontserte ja avalikke ülesastumisi järjest lisandunud. Suurt rõhku pannakse oma kandi pärimuslugudele. Muusikaline juhendaja Maria Vessmann otsib varasalvedest just meie piirkonnale omast materjali ning nii on repertuaar juba üsna rikkalik.

Liuli ei ole siiski vaid kandleansambel, vaid püüab koondada ka piirkonna külade rahvamuusikuid ja rahvamuusikahuvilisi. Ansambli üks tegevuse eesmärk on erinevate autorite ning ajastute muusika esitamine, rahvamuusika populariseerimine, edasiõpetamine, erinevatel sündmustel osalemine ning kontserttegevuse organiseerimine. Oma tegevusse soovitakse kaasata ka kogukonda.

Ansamblil jääb peatselt seljataha juba teine loominguline hooaeg ja nüüd on saabunud aeg tulla välja millegi täiesti ainulaadsega. Käesoleva aasta veebruaris, kui LiULi oli kutsutud esinema Harju Maakonnaraamatukogu aastapäevale, viis saatus neid kokku tekstiilikunstnik Ene Parsiga, kelle isikunäituse „Eesti triibukood“ avamine samas toimus. Kandleansambli roll rahvakultuuri kandjana on lisaks muusikale anda edasi ka kohapärimust ja traditsioone. Visuaalne identiteet on sealjuures sama oluline kui muusikaline pool. Kuna Suurupi poolsaarelt teadaolevalt triibumustreid säilinud ei ole, kasutas LiULi seni oma esinemistel eri paikkondade rahvariideseelikuid. Tekkis mõte kujundada oma triibukood. Pars, kes on pikalt tegelenud ka etnograafiaga oli ainuõige inimene, kes oskas oma teadmiste ja kogemuste põhjal ajaloolist Keila kihelkonna mustrit kohalike loodusväärtustega kunstiliselt õigesti siduda. Teadaolevalt on see esimene omalaadne teadlikult kindla suunitlusega triibustiku loomine Eestis.

Loodud mustris kohtuvad Suurupi poolsaare meri ja taevas, rannamaastikud ja elanike päikeseline meelelaad. Loodud poolsaare triibumustri koodist sai kootud spetsiaalne kangas ning õmmeldud esimesed triibuseelikud, mida LiULi oma esinemistel kasutada saab. Loodud triibukood annab võimaluse täiesti uueks ja ainulaadseks lähenemiseks kogukonna identiteedi kujundamisel. Triibustik on mõeldud soovi korral kasutamiseks kõikidele omakandi elanikele. Soovime väga, et see võetakse kohaliku kogukonna poolt omaks ning leiaks kasutust poolsaarel läbiviidavatel rahvuslikel sündmustel või poolsaare elanike poolt mujal teostatavatel (rahvuslikel) ettevõtmistel. Oma triibukood on meile omaks olemise tunnus. Väga palju on tuldud piirkonda elama viimasel aastakümnel, mistõttu puudub neil seos kohamäluga. Siinkandis sündinud lastele annab oma triibustik võimaluse tunnetada oma identiteeti läbi paikkonna mustri kasutusse võtmise.

Kodukandi identiteeti loovad ka kohalike elanike ühised ettevõtmised. Väikekandleansambel Liuli esinemised on tutvustanud kuulajatele rahvalikku repertuaari ning tekitanud huvi rohkem teada saada rahvakultuurist. Kontserdid on andnud võimaluse poolsaare külade elanikel omavahel kohtuda ja tuttavaks saada, mõtteid vahetada ja koostöösidemeid luua.

Kohaliku elanikkonna huvist lähtuvalt alustab LiULi sügisel Murastes tantsutubade korraldamisega, Tantsutuba on osaks tantsuklubi liikumisest, mis on Eestis juba möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel alguse saanud. Tuntuimad on Tallinna ja Tartu tantsuklubid, mis on regulaarselt tegutsenud algusajast saadik. Harjumaal on seni võimalik olnud tantsida Keila tantsutoas, kust ka LiULi oma tantsutoa loomiseks insipiratsiooni sai. Tantsutoa oluliseks tunnusjooneks on see, et kõik osalejad on haaratud tegevusest, tantsitakse iseenese rõõmuks ja kaaslasega suhtlemiseks, pealtvaatajad puuduvad, alati on kohal muusikud, kes tantsuks mängivad, välja on kujunenud oma kindel repertuaar, mida tantsuklubides kõikjal tuntakse. Kohale võib tulla igaüks, tantsusammude eelnev teadmine ei ole vajalik. Kõike õpitakse kohapeal ning mingit esinemist ei toimu. Kuna Murastes tantsutuba aga sel hooajal alles alustab, siis planeeritakse esimesed tantsuõhtud läbi viia suisa seminari põhimõttel, kus osalejad saavad iga kord uusi teadmisi ja oskusi ning õpitakse ühiselt tantsuklubide repertuaari kuuluvaid tantse. Tantsutubade korraldamisel on abivalmis partneriks Muraste külaselts ja tantsutoad hakkavad toimuma Muraste koolimajas üks kord kuus. Osalema oodatakse kõiki huvilisi, kaasa võivad lüüa ka lapsed ja eakamad külaelanikud.

On rõõm tõdeda, et Suurupi poolsaare rahvas oskab näha isiklikust huvist kaugemale ning soovitakse kaasata oma poolsaare rahvalikest eluviisidest haaratud inimesi. Seejuures seob tegijaid LiUList entusiasm ja soe tunne, et nad saavad ise midagi reaalset korda saata oma lähikonna inimeste ja enda heaks. Harku vald võib olla uhke, et neil on oma rahvamuusikud ja tantsuhuvilised, kes annavad olulise panuse ka valla tutvustamisel laiemalt. Rikastame kogu Eesti kultuuripilti, loome sidemeid inimeste vahel, loome ja hoiame alal kultuuripärandit, mida järgnevad põlvkonnad saavad kasutada oma identiteedi osana ning uhkusega laulupidude protsessis osaleda.

Kui on olemas huvilised ja tegijad, tuleb osapooled kokku viia ja sellest saab aluse tugev küla. Kõigi nende heade ideede elluviimisele aitab kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt hallatav kohaliku omaalgatuse programm ehk projekti rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.