Kutsume Teid 2. juulil kell 18-21.00 Muraste kogukonnakeskuses (Lee tee 9, Muraste küla, Harku vald) toimuvale avalikule ettekannete õhtule ja arutelule, mille eesmärgiks on edendada keskkonnaalast diskussiooni kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vahel, olles orienteeritud lahenduste leidmisele ja vastastikusele koostööle.

Meile oleks suureks auks ja abiks, kui saaksite osa võtta ka kell 19.30 algavast paneeldiskussioonist “Kuidas kohalikud elanikud keskkonda kujundavates otsustes kaasa saavad rääkida?”, et aidata meil paremini toimivate ja koostööpõhiste lahendusteni jõuda.

Paneelil tulevad moderaator Heigo Ausmeesi juhatusel arutluse alla järgmised küsimused:

1. Kuidas teha kogukondade, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel koostööd nii, et loodus, nii kaitsealadel kui rohevõrgustikus saaks paremini hoitud? Selgituseks: fookus peaks olema just koostööl, et saaks lahti meie-teie lähenemisest ja huvirühmastumisest vms killustumisest, mis on üheks olulisemaks bürokraatia tekke aluseks.
2. Kuidas saaks taastada tasakaalu era- ja avalike huvide (eriti looduse hüvedega seotud huvide) võrdväärseks kohtlemiseks ruumilises ja ka strateegilises planeerimises? Selgituseks väide, et praegu, kui üldplaneering vastu võetakse, siis pärast seda on edasine arendusprotsess maaomaniku poole kaldu, sest maaomanikel on õigus üldplaneeringut detailplaneeringuga muuta, aga puudub võimalus avaliku huvi kehtestamiseks (näiteks rohevõrgustiku täpsustamise läbi).
3. Kuidas tagatakse rohevõrgustiku toimimine vallas/omavalitsusüksuses? Seejuures, kuidas tagab riik riiklike kaitsealade toimimise võrgustikuna, mitte üksikute saarekestena?
4. Kuidas tagatakse omavalitsusüksuse rohevõrgustiku sidusus teiste valdade rohevõrgustikega? Milline roll saaks olla siin riigil ja koostööl kogukondadega?
5. Kas kõik ruumilise ja strateegilise planeerimise osapooled, sh nii kohalike omavalitsuste ametnikud kui ka riigiasutuste ametnikud, kes looduskaitset planeerivad, saavad ühiselt aru rohevõrgustiku vajadusest ja toimimise alustest? Miks ja kellele on rohevõrgustik vajalik?
6. Miks võib rohevõrgustiku piiride kõrval koheselt ehitama hakata – kas ei peaks olema puhverala, et rohevõrgustiku toimimine tagada?
7. Kelle ülesanne on vallas/omavalitsusüksuses asuvate kaitsealuste liikide inventeerimine, tuvastamine, seire ja kaitse tagamine? Kas see on piisavalt tõhusalt korraldatud ja kui ei siis kuidas see peaks olema korraldatud?
8. Kas ja kuidas on võimalik tühistada juba kehtestatud detailplaneeringut (mis on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas), mis ei ole veel arendatud, aga mis selgelt ohustab rohevõrgustiku toimimist ja looduskaitsealade sidusust? On selge, et loodus on pidevas muutumises ja olude muutudes muutuvad ka kaitsealade vahelised rohekoridorid, kuidas tagada nende säilimine ja toimimine?
9. Kuidas tagada elanikele endiselt kvaliteetseid avalikke looduse hüvesid pakkuv keskkond valglinnastumise olukorras, kus ruumikasutuse peamiseks aluseks ei ole tasakaal, vaid ühelt poolt raha (arendajad, ametnikud) ja teiselt poolt emotsioonid (tarbijad, kelle elukvaliteedi esmane hüpe toimub korterist eramusse, aga tegelik sisu selgub alles hiljem)?
10. Kuidas taastada juba täis ehitatud keskkonnas endised rohekoridorid? Kas elamute lammutamine ja rohekoridoride taasloomine on üldse võimalik?
11. Kuidas peatada inimeste koondumine tõmbekeskuste ümber enne kui nende alade looduslikud hüved on pöördumatult kahjustatud?
12. Kuidas suunata inimesed jätkusuutmatult tarbimiskultuurilt tagasi kestliku isemajandamise juurde?