Keskkonnaamet on ette valmistanud Muraste looduskaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsuse, millega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel (www.keskkonnaamet.ee) ja alloleval lingil.

3.03.2021 edastasid Muraste külaelanikud pöördumise Muraste Külaseltsi juhatusele seoses Harku Vallavalitsuse poolt planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tänava lõppu. Pöördujad on mures Kolmiku tänava piirkonna elanikena planeeritava lifti püstitamisega kaasnevate mõjude pärast, mida see on tekitamas küla elukeskkonnale ja looduskaitsealale. 

4.03.2021 Muraste Külaseltsi juhatus arutas külaelanike pöördumist ning soovib koguda sisendeid, et edastada elanike tagasiside Muraste looduskaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsuse osas.

Täida küsitlus hiljemalt 11.märtsiks  Küsitluse link kaudu, (ajakulu vaid pool minutit)

Küsitluse linki jaga julgelt asjakohaste naabritega.
Kui on ettepanekuid antud teema osas palun saada need hiljemalt 11. märtsiks e-posti aadressile: juhatus@muraste.ee

Lugupidamisega,

Muraste Külaseltsi juhatus

Elanike pöördumine

Pöördume Muraste Külaseltsi poole seoses Harku Vallavalitsuse poolt planeeritava lifti ehitusega Kolmiku tänava lõppu.

Oleme Kolmiku tänava piirkonna elanikena mures planeeritava lifti püstitamisega kaasnevate mõjude pärast, mida see on tekitamas meie elukeskkonnale ja looduskaitsealale. 

Hetkel on Kolmiku tänava lõpus trepp ja vaateplatvorm, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Trepp on projekteeritud trepi tüvest alla viidud kanalisatsioonitorustiku teenindamiseks. Trepi ehitusluba on väljastatud pärast selle püstitamist ning kasutusluba ei ole väljastatud. Vaatamata eelmainitule on trepp olnud avatud kasutamiseks nii kohalikele elanikele kui ka turistidele. Kuna tegemist ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatisega, on rajatise külastatavus olnud elanike taluvuspiiri lähedane. Trepini viivatel külavaheteedel kihutatakse, toimunud on mitmeid liiklusõnnetusi, sh lastega. Vaateplatvormi ja trepi ümbrusesse on jäetud prügi, kõrvalolevatel kruntidel käiakse nn keha kergendamas ja seeläbi loodust reostamas, samuti rikutakse elanike öörahu valju muusika kuulamise ja lärmamisega. 

Eelnevast tulenevalt näeme uue ehitise (lifti) rajamise tulemusena, mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja projekteeritud vastavalt Harku Vallavalitsuse poolt antud lähteülesandele turismiobjektina (nn Linnupesa projekt), eelpool nimetatud häiringute hüppelist kasvu. Harku Vallavalitsusel puudub tegevuskava häiringute maandamiseks, mille toob kaasa elurajooni avaliku turismirajatise püstitamine. 

Keskkonnaamet on kohalike elanike üllatuseks algatanud Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse väljatöötamiskavatsuse, mis võimaldaks lifti püstitamise. Kehtiv Muraste looduskaitseala kaitse-eeskiri sellise ehitise püstitamist ei võimalda. Kohalike elanike väitel on püstitatud kaks väga olulist vale-eeldust. 

Esimene vale-eeldus on, et planeeritava lifti näol on tegemist rajatisega. Tegemist ei ole rajatisega, tegemist on hoonega. Vastavalt ehitusseadustiku § 3 lõikele 2 on hoone määratletud järgmiselt: „Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.“ Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirja muudatuse väljatöötamiskavatsuses on välja toodud: 

„Arhitektuurse lahendusena on pakutud ehitada allapääsuks kaks kandvat seina, mille vahele on paigaldatud lift ja trepp. Lift asub liftišahtis, et tagada liikujate ohutus ning lifti töövõime miinuskraadidel. Olemasoleva rajatise maapinnale toetuva ala pindala on 29 m2, kavandatud ehitise pindalaks on 54 m2.“ 

Seega on Keskkonnaamet ise määratlenud planeeritava ehitise hoonena, mitte rajatisena, kuna  liftišaht on katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ehk hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone ning kuna planeeritaval ehitisel on otseselt ja üheselt olemas kõik hoone elemendid, ei saa see olla rajatis. 

Teine vale-eeldus on, et liftihoone rajamisel Kolmiku tänava lõppu Muraste looduskaitsealale ei ole negatiivset mõju elukeskkonnale. Väljatöötamiskavatuses on kirjas: 

„Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, elukeskkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.“ 

Lubades elurajooni lõppu rajada hoone, mis teenindaks ka turismivoogu, on väga märkimisväärne negatiivne mõju elukeskkonnale. Elukeskkonna mõjust omakorda tuleneb mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule ning kohalikule turvalisusele. Hoone rajamisega kaasneb hulgaliselt lisareostust ning koormus eelkõige vahetus läheduses paiknevale eraomandile. Järgnevalt nimetame mõningad elukeskkonna mõjurid, mis kaasnevad liftihoone rajamisega elurajooni lõppu:

1. Suureneb autode, mootorrataste ning turismibusside liiklus tänu turistidele, kes tulevad mööda Kolmiku (ja Kolmikkaare) tänavat lifti külastama ja merevaadet nautima. Iseäranis suureneb liikluskoormus kitsal Kolmiku tänaval tööpäevade hommikuti, kui lapsevanemad toovad oma lapsi Meriküla kooli;
2. Suureneb mürareostus tulenevalt oluliselt suurenevast sõidukite liikumisest rahulikus elurajoonis;
3. Suureneb õhureostus seoses oluliselt kasvava sõiduautode, turismibusside ja mootorrataste liikumisega elurajooni siseteedel;
4. Suureneb prügireostus, mis on turismi edendamise tagajärg;
5. Tekib turistide ja teiste külastajate parkimisprobleem, kuna planeeritud ei ole vastavat taristut;
6. Kahaneb elurajooni turvalisus tulenevalt määramata ja piiramata hulga võõraste liikumisest elurajooni siseteedel;
7. Langeb kinnisvara väärtus tulenevalt eelnimetatud häiringute suurenemisest;
8. Langeb kinnisvara likviidsus tulenevalt eelnimetatud häiringute suurenemisest;
9. Suureneb majandusliku toimetuleku risk pangalaenuga kodu soetanud elanikel tulenevalt pangalaenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtuse ja likviidsuse langusest, mis on põhjustatud eelnimetatud häiringutest.

Muraste küla elanikud, kes on rajanud oma kodud looduskaitseala vahetusse lähedusse, on tõsiselt mures tulevaste häiringute pärast, mis kaasnevad turistidele suunatud hoone rajamisel Kolmiku tänava lõppu. Näeme, et sellise objekti rajamisega suureneb liikluskoormus nii lapsevanemate tõttu, kes oma lapsi autoga kooli ja koolist koju toovad ning turistide tõttu, kes külastavad vaateplatvormiga liftihoonet. Külaelanikele, kes on oma kodu rajanud looduskaitseala kõrvale rahu ja vaikuse ning loodusläheduse tõttu, jääb täiesti arusaamatuks vajadus edendada turismi rahulikus elurajoonis, samal ajal kui merevaate nautimiseks ja looduskaitseala külastamiseks on võimalik leida oluliselt sobivamaid ja elukeskkonda märkimisväärselt vähem koormavaid kohti. Näiteks Muraste paeplats, kus juba on turistidele ja külastajatele suunatud discgolfirada. Samuti on võimalik turistidele Muraste looduskaitseala ja mere avamine Tilgu tee kaudu, mis on sisuliselt maantee ja mitte külavahetee.

Planeeritava lifti perspektiivset kasutusmahtu hinnates puudub ka klindipealses elurajoonis taristuline võimalus lahendada külastajate parkimine. Samuti puudub sobiv parkimisala klindi all. Merikülli tee on kitsas tee ja vahetus naabruses Muraste looduskaitse alale. Kuna tegemist on ühe kitsaima lõiguga selles rohevõrgus, siis tuua sellesse piirkonda objekti külastatavate liiklejate parkimisala on looduskaitseala mõjuhinnanguna käsitlemata. Veepuhastusjaama territooriumile parkimise korraldamine on aga samuti ohuteguritega plaan kuna on käsitlemata võimalik reostusrisk meie rannikumerele kolmandate osapoolte poolt.

Ühtlasi jääb arusaamatuks Keskkonnaameti hinnang, et turistidele suunatud hoone rajamine ei mõju negatiivselt Muraste looduskaitsealale. Järgnevalt on esitatud 2011. aasta keskkonnamõjude hinnangu viide, mis on tehtud “Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu” raames. 

Dokument leitav siit: https://kaart.harku.ee/DP/090924_95/avalik/?fbclid=IwAR0-w2QYriFtfci2LIGeDab3LJeMoDLn88vtQqTZukWRvl_CPoHReq_jKw4 

dokumendi nimi “KSH.pdf” ja lk 19-20. 

Mõni lõik keskkonnamõjude hinnangust, mida võib pidada objektiivseks:

„Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor 

Tegemist on Harku valla ühe olulisema rohekoridoriga. See on piki rannikut kulgev roheline vöönd, mis kohati on liitunud mereäärsete kaitsealadega ja toimib nii koridori kui tuumalana. /…/  

Kõik kaitsealad koos ranna piiranguvööndiga ja ehituskeeluvööndiga (200 m) on kogu ranniku ulatuses mere ja maa vaheline servakooslus. See on koht, kus madal meri ja mereäärsed maismaa kooslused toetavad eriilmelist taimestikku ning loomastikku ja on oluliseks liikumist suunavaks maastikuelemendiks nii maismaad mööda liikuvatele loomadele kui lendavatele selgroogsetele (nahkhiired, linnud) ja putukatele. Kaitsealad selles katkematus koridoris toetavad suure puhkajate surve all olevate liikide populatsioonide pikaajalist püsimist antud kooslustes. 

/…/

Harku vald on oma looduse poolest eriti unikaalne just laialt levinud pangaaluste laialehiste metsade poolest, mida peetakse Eestis haruldasteks kooslusteks liigirikka nahkhiirte koosluse poolest.7 Mõlemad nimetatud on seotud eelkõige klindiga ja selle poolt tekitatud erilistest keskkonnatingimustest ning elupaikadest. Paekivis asuvad koopad on nahkhiirte jaoks üle-euroopalise tähtsusega ning riikliku kaitse all olevateks talvituspaikadeks. 

/…/

Uuringu kohaselt tuleb klint kogu oma ulatuses arvata rohekoridoriks. Seal, kus võimalik, tuleb klindialust metsa hoida võimalikult laia ribana, kuid see peaks olema vähemalt 50 m klindi seinast. Ehitised peaksid klindist jääma minimaalselt 100 m kaugusele juba ainuüksi ohutuse tagamiseks.

/…/

Muraste koridor Sõrve massiivist 

Sõrve massiivist lähtub Muraste koridor, mis viib läbi Muraste mõisa taguse metsatuka Muraste klindialustesse ja edasi mereäärsetesse metsadesse. Koridor on suhteliselt kitsas ja ületab tiheda liiklusega maanteed, mistõttu selle kvaliteeti ei saa lugeda väga heaks. Samas on koridoris täheldatud väga aktiivset loomade liikumist, mistõttu võib eeldada, et tegemist on ajaloolise loomade liikumisteega, mida loomad kiivalt järgivad. Koridori funktsionaalsuse tagamiseks on oluline, et koridori pindala ei väheneks elamute või muude infrastruktuuride rajamise läbi.“

Loomade tihedat liikumist rohekoridoris, kuhu planeeritakse hetkel liftihoone rajamist, on täheldanud ka kohalikud elanikud. Teiste seas on antud alal aktiivselt liikumas nähtud ka nahkhiiri. Esitatud keskkonnamõjude hinnangu kontekstis ei saa kuidagi nõustuda Keskkonnaameti väljatöötamiskavatsuses esitatud väitega, et uue hoone ehitamine loodukaitsealal asuvasse aktiivsesse ja kitsasse, niigi halva kvaliteediga rohekoridori, mõjub kaitseala üldisele seisundile pigem positiivselt. Ühest küljest piirnemine maantee ja merega, teisest küljest klindi ning tiheasustusalaga ei võimalda loomadel leida antud rohekoridorile ka alternatiivi, mistõttu halvendab looduse üldist seisukorda kaitsealal.

Leiame, et oluliselt vähem koormav nii lähedalasuvale eraomandile kui ka looduskaitsealale, oleks klindi erinevate tasandite vahelise liikumisvõimaluse tagamiseks rajada minimalistlik ja turistidele mittesuunatud trepp.

Lugupidamisega

Kolmiku tn piirkonna elanikud

Külaeltsile laekus ka teine pöördumine.

Elanikud on kirjutanud 11.03.21 edastatud pöördumises, et elanikele on väga oluline, et
taastatakse ühendus Muraste ja Meriküla vahel selle väljakujunenud asukohas ning võimaldaks liikuda erinevatel vanusegruppidel jalgsi või kergliiklusvahendi abil kõige mugavamat ja lühemat teed pidi.

11.03.2021
Muraste ja Meriküla elanike pöördumine Muraste Külaseltsi ja Harku vallavalitsuse poole

Meie, käesolevale kirjale allakirjutanud Muraste ja Meriküla elanikud, toetame turvalise
pangaservast allapääsu taastamist Muraste külast.
Oleme selle piirkonna valinud oma elukohaks tänu erakordsele loodusele ja unikaalsele
rannajoonele. Me hindame kõrgelt võimalust liikuda Muraste looduskaitsealal ja selle
ümbruses autot kasutamata.
Trepitorni sulgemise tagajärjel puudub Muraste elanikel mõistlik juurdepääsutee Muraste looduskaitsealale ja mere äärde. Hetkel peame kodukandi matkaradade kasutamiseks
ületama võõraid elamukrunte, kasutama ohtlikku laskumist pangaservast või sõitma autoga,
suurendades piirkonna liikluskoormust.
Meile on väga oluline, et taastatakse ühendus Muraste ja Meriküla vahel selle
väljakujunenud asukohas ning võimaldaks liikuda erinevatel vanusegruppidel jalgsi või
kergliiklusvahendi abil kõige mugavamat ja lühemat teed pidi.
Meie, Muraste ja Meriküla elanikud, väärtustame loodust, liikumist ja tervislikke eluviise.

* Foto: Visitharku.com