2022 a. Harku Valla Avatud külade nädala juhtkiri on: “Kirjanikud, luuletajad sinu külas”. Murastes on kuulsaid kirjanikke lausa kaks – Erni ja Pedro Krusten. Meie oleme sidunud kirjanike elulood Orienteerumismatkaga, mis toimub Muraste külapäeval 28. juulil alugsega Muraste kooli juurest. Kontrollpunktides on küsimused vendade Krustenite kohta, seepärast tutvuge hoolikalt nende loomingu ja elukäiguga. Siin väikesed vihjed.

Kirjanikud vennad Krustenid

Vendi Krusteine oli tegelikult kuus ja nad olid Muraste mõisa aedniku Jaani ja selle proua Triino pojad. Vendadest vanim oli 1888. aastal sündinud Otto, kellest Krusteni perekonnanime all sai tuntud karikaturist. Noorim vend oli 1900 sündinud Ernst, kellest sai kirjanik Erni Krusten. Ja nende kahe vahele jäi veel 4 poissi, kelle hulgast 1897 sündinud Peetrist sai kirjanik Pedro Krusten.

Krustenite sünnikodu Muraste mõisa kõrval aedniku majas

Erni koos isa Jaaniga

Pedro Krusten (õieti Peeter Krustein, pseudonüüm – Miini Mihkel;

Sündis: 21. 05.1897 Murastes

Suri: 14.01.1987 USA 

Peeter Krustein sündis Muraste mõisa aedniku peres, progümnaasiumis õppis Tallinnas. Venemaa oktoobripöördest ja kodusõjast võttis osa punaste poolel. Alates 1920 a. töötas Tallinnas kohtuametnikuna ja seejärel ajakirjanikuna. 1944. aastal põgenes Saksamaale, aastal 1950 asus elama USA-sse.

Juba 1936. aastal kirjutas Krusten mälestusliku taustaga romaani “Vehklemõisa aednik”. Selle kordaläinud teose protoaineks on autori lapsepõlvekodu Murastes. Paguluses kirjutas ta sama aine uuesti läbi — hoopis sügavamas ja suurejoonelisemas arenduses. “Meil on olnud oma lapsepõlvest võtta siiamaani,” kirjutab ta 1966. aastal, lähtekohaks oma venna Erni Krusteni luuletus “Juka”, mis käsitles sama ainet.

Krusteni pagulasaja kõige erakordsem teos on 1959–1963 ilmunud nn Kaldametsa triloogia (uustrükk Tallinnas 1992), mis koosneb romaanidest ”Torn üle metsa!, ”Laul kõrgel kaldal! Ja ”Neiuke läks roosiaeda”.  Kaldametsa triloogia loomist kommenteerides on kirjanik mõni aasta varem üldistanud: “Kõik on elust võetud, kuigi midagi niisugust ei ole juhtunud. Mahukas mõte ning tasub tähele panna, kui täpselt-napilt sõnastatud.”

Muraste mõisa elust, kirjaniku lapsepõlvest, tema vendadest, isast ja emast on Pedro Krusten kirjutanud raamatus ”Vehklemõisa aednik”.

Bernard Söödi retsensiooniga saab täispikkuses tutvuda: http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=789

Loominguliseks tõukejõuks ning ainesalveks on olnud siin kirjanikule eeskätt ta varased rikkalikud noorusmälestused elust Muraste mõisas Harjumaal mõned aastad enne Maailmasõda ja Maailmasõja algupäevil. Romaani peategelaseks on kirjanik valinud oma isa Jaan Krusteni (romaanis aednik Jaak), kelle elukäiku Muraste mõisas aednikuna, elamusi ja iseloomu ta kujutab. Meie silmade ette kerkib omapärane mõisateenija kuju, kes veel kannab täit aukartust mõisahärra ja mõisatraditsioonide vastu, olgugi need ilmsesti väärad ja alandavad, aga kelle loomupärane leidlikkus ning huumorimeel võimaldavad pääseda nii mõnestki kitsikusest ja lastesse edasi kandudes saavad tugevate, omapäraste isiksuste aluseks.

Tõelist põhja on osalt ka ühe poja (romaanis Reemeti) surnuks pidamisel. Nimelt oli Pedro Krusten Vene kodusõja ajal kolm aastat Venemaal, ilma et temast oleks olnud isal ja vendadel mingit teadet. Teda peeti siis surnuks. Reemeti huvitavas kujus pole autor siiski kujutanud, nagu äsjaöeldust võiks arvata, ainult iseennast. See on kombineeritud kuju autorist ja ta üheksa aastat vanemast vennast, üldtuntud kunstnik-karikaturistist Otto Krustenist (surn. 23. II 1937)

Ema kohta, kelle nimi on võetud romaani muutmatult, teatas allakirjutanule P. Krusten järgmist: „Ema oli naljast kaugel. Ta oli äärmiselt tõsine inimene. Ta oli haiglane ja elas ainult oma lastele. Ta sõitis sageli linna vahet, kui meie seal koolis olime.

Ta suri väljaspool kodu, kuigi mitte linnateel, vaid Suuropi punases majakas oma õe juures, kuhu ta oli läinud üksinda külla. Kõik kuus poega elasid siis linnas. Ka mõisaomanik A. von Veymarn olevat olnud põhijoontes samasugune, kui see esineb romaanis.

Mis veel näib olevat noorile Krusteneile eriti iseloomulik, on see, et ei kibestuta, kuigi isa on olnud poegade kasvatamise sihiga nende vastu ajuti ilmsesti liiga karm. Elu osatakse hinnata ja mõista ka seda, mida ise ei pooldata; ei riputa ainelise heaolu küljes ega kaotata kergesti jalgealust. Selle ümberorienteerumise tulemuseks on noorte Krustenite „julguseharjutused” mütsi mittemahavõtmises mõisahärraste ees, O. Krusteni keeldumine minna mõisa jõulupuule ja isegi groteskset laadi mõisa metsa varga abistamine, mis kõik on tõeliselt olnud.

Kokkuvõttes jääb „Vehklemõisa aednik” suurel määral memuaariliseks teoseks. Aga selleski, mis on antud „Vehklemõisa aednikus” tõsielulist, on palju asendamatut, värsket ja paeluvat perekonna elust, kellelt oleme pärinud rea silmapaistva andekusega kunstiinimesi.

Bernard Sööt

Erni Krusten (õieti Ernst Krustein)

Sündis: 30.04.1900 Murstes

Suri: 16.06.1984 Tallinnas

Õppis Tallinna progümnaasiumis. Kirjandusse tuli Erni Krusten 1920. aastate algul luule ja lühiproosaga. Avaldanud ka 6 lasteraamatut ja 2 näidendit ning tõlkeid vene keelest.

1930. aastate alguses asus elama Lääne-Virumaale. Seal töötas ta algul aednikuna  ning kirjutas sealsest elust-olust kaks värvikat lugu: “Homo homini …” ja “Härra Krusten, võtke saia!”.

1950. aastal sai Krusten kutseliseks kirjanikuks. 1956. aastast elas ta Tallinnas Nõmmel. Erni Krusten viljeles palju kirjanduslikke źanre, tema sulest on ilmunud romaane, lühiproosakogusid, luulekogusid, jutustusi, humoreskikogu ja novellikogumik.

Kirjanik on saanud ka palju tunnustusi Eesti NSV-s – teeneline kirjanik, rahvakirjanik,  kirjandue aastapreemia ja 1984 a. Fr.Tuglase novelliauhind (Rio Grande).

Erni Krusteni loomingu ja kirjanikupalge iseloomustamiseks on sageli kasutatud väljendit – luuletaja proosas. Erk loodusetaju, tundesoojus, lüürilisus – need omadused on karakteersed kirjaniku lühiproosale.

Tema enda tõdemus, ”ta ei ole kirjutades midagi välja mõetelnud, vaid üksnes vorminud ja täiendanud seda, mis nähtud, kogetud, läbi elatud ning tundemälus varjul.

Varases lapsepõlves oli Krusteinide kodus palju värvitrükis raamatuid, kuna isa oli aednik, siis oli nende kodus palju värviliste piltidega välismaiseid aiapidamisajakirju, mis tulevasele kirjanikule ka hiljem inspireerivaks said. Sel kombel sai väike ErnsT aimu maailmast, loodusest ja kunstist enne veel kui ta ise lugema õppis.Koolis haaras kirjanikku lugemispalavik, kriminaalromaane ta ei armastanud, kuna tema vanem vend Otto teda seepärast välja naeris. Huviga lugesid kõik vennad ”Tasujat” ja ”Villu võitlused”, ”Kalevipoega” ning  Eesti rahva muinasjutte ja naljandeid. Nii nagu isa, hakkas Ernst tegelema aedniku elukutsega. Rõõm kevadisest aiailust ja töötamisest loodusest inspireeris teda ka teostes. Kirjaniku sõnul äratas teda aednikuna igal varahommikul uus rõõm, mida ta õppis ammutama loodusest, tööst ja ilust.

„Mina olen hobuse kaelast kinni hoidnud/ Olen tema silmades näinud oma nägu/ Olen hobust oma sõbraks pidanud/Tema on oma pea minu kaenlasse pannud/

Nii seisab Erni Krusteni luuletuses Hobune.

ORIENTEERUMISMATK:

28.juuli kell 18.00 Muraste kooli juures (Lee tee 9)

Muraste KÜLAPÄEVAL toimub Orienteerumismatk koostööprojektina: Muraste Külaselts, Muraste Kooli SA, Muraste Kool, Liikuma Kutsuv Kool. Rada on avatud 18.00-20.00. Liituda võib selles ajavahemikus.

Alguspunkt: Muraste koolimaja juures (Lee tee 9).Orienteerumismatk on jõukohane igas vanuses inimestele. Matk on mõeldud peredele, sõpruskondadele ja üksikliikujatele. Tee kulgeb läbi Muraste metsaradade. Tutvume Muraste kirjanike kodukoha ja loominguga. Saab lahendada nii kirjalikke ülesandeid kirjanike Krustenite elu ja loomingu kohta kui sportlikke sooritusi.

* Oreinteerumismatka kontrollpunktides on küsimused, mis on seotud meie kirjanikega, vastused leiad googeldades (selleks on vajalik kaasa võtta mobiiltelefonid).

* Algus ja lõpp on Muraste kooli juures. Küsimuste vastused saab organisaatori käest. Hiljem selgitatakse välja võitja, kes saab ka auhinna. Selleks palume kontrolllehele lisada e-mail ja telefoni nr.

* KAASA joogipudel ja mobiiltelefon
Ilmastikukindlad riided
* Kontrollpunkte on 8tk
Igas kontrollpunktis on üks aktiivne liikumisülesanne ja üks viktoriini küsimuse kirjanike kohta – siis on nii vaim kui füüsis hoitud tasakaalus
* Stardist saavad osalejad orienteerumiskaardi koos kontrollpunktide lehega, kus on ka kirjeldav juhend – kuidas ja mida teha.