![\"n_muraste_02\"](\"https:\/\/muraste.ee\/vana\/wp-content\/uploads\/2015\/11\/n_muraste_02.jpg\")
<\/p>\nMuraste k\u00fcla on esmakordselt mainitud 1426. aastal, tollal oli nimeks Mores. N\u00fc\u00fcdset Muraste k\u00fcla on mainitud 1560. aastal.<\/p>\n
Muraste pikast asustusajaloost annavad aimu s\u00e4ilinud kivikangrud. Suurimad neist on I aastatuhande esimesest poolest p\u00e4rinevad Mardi suured kangrud, mis Tallinna poolt saabudes paistavad k\u00fcla servas kaugelt maanteele. K\u00f5rgemal p\u00f5lluseljakul k\u00fcla ja Veskim\u00e4e vahel (selle teises otsas asub alajaam), mis kannab rahvasuus Kabelim\u00e4e nimetust, on varem samuti olnud muistne matmispaik. Kuid see l\u00f5huti maaparanduse k\u00e4igus 1970ndatel aastatel. Veskim\u00e4el on mitu kivikalmet, mis siit leitud luut\u00fckkide j\u00e4rgi on kasutusel olnud I aastatuhande esimesel poolel. Muraste ja Ilmandu k\u00fcla vahel p\u00f5ldudel on viis v\u00e4ikeselohulist kultusekivi ja kadakane karjamaanurk p\u00f5hja pool Keila-Joa maanteed, kus on s\u00e4ilinud enam kui 2000 aastavanused kivikalmed ja muinasp\u00f5ldude j\u00e4\u00e4nused.<\/p>\n
Murastest p\u00e4rineb ka v\u00e4ike aare: 11 saksa ja 3\u00a0anglosaksi m\u00fcnti. Leiu esimesed m\u00fcndid on vermitud 12. Sajandi teisel poolel. Kuulsaim objekt, mille kaudu pigem teatakse Murastet laialdasemalt, m\u00f5is, rajati siia 17. Sajandil, teadaolevalt 1626 Ericus Beck-i poolt. Edasi vahetas m\u00f5is omanikku liigagi tihti, et tekitada siia tugevat keskust.<\/p>\n
18. sajandil ning pea kogu 19. Sajandi jooksul oli Muraste Keila kihelkonna m\u00f5isate hulgas \u00fcks v\u00e4iksemaid: tema maavalduse suurus ulatus veidi \u00fcle 4 adramaa ning
\nm\u00f5lemast soost talupoegade arv k\u00f5ikus saja ringis (N\u00e4iteks teadaolevalt \u2013 1725 elas Murastes 51\u00a0inimest kui samal ajal H\u00fc\u00fcrus 72 ja Keilas 341 inimest; 1872. aastal elas Murastes 99 ja 1853. aastal 186 inimest; 01.01.2010 seisuga elab siia registreeritud elanikke 1391 inimest, hinnanguliselt siiski aga \u00fcle 2000)<\/p>\n
1880ndatel \u00fchendas Constatin von Weymarn Muraste k\u00f5rvalm\u00f5isana Rannam\u00f5isa m\u00f5isaga. Selliselt t\u00f5usis valdus suuruselt teiseks Keila kihelkonnas V\u00e4\u00e4na j\u00e4rel. Weymarnid alustasid m\u00f5isas suureulatuslikke \u00fcmberkorraldustega: ehitati rida majandushooneid, kujundati v\u00e4ike vabakujunduslik park (\u00f5nneks on aimatav osa sellest s\u00e4ilinud ja kohalike elanike aktiivse sekkumise ja kaasam\u00f5tlemise tulemusena ka toredasti kasutuses, taastatud on ka osaliselt sillad)<\/p>\n
T\u00f6\u00f6ndusest kujunes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseimaks kivimurd \u2013 t\u00e4nap\u00e4eval on ka see osa s\u00e4ilinud ja Muraste K\u00fclaseltsi eestvedamisel toimus seal ka 2009 aastal Muraste jaanituli<\/p>\n
M\u00f5is v\u00f5\u00f5randati 1919. aastal riigile. H\u00e4rrastemajja asus j\u00e4rgnevatel aastatel Punase risti lastekodu. Ka s\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal oli h\u00e4\u00e4rberis lastekodu ja kool. Lastekodu tarbeks p\u00fcstitati 1970ndate l\u00f5pus mitme tiivaga suur juurdeehitis ning m\u00f5isas\u00fcdamesse ja l\u00e4hi\u00fcmbrusesse ahitati tollal ka arvukalt uusehitisi. Murastest sai ka sellest ajast populaarne suvilapiirkond, mis t\u00e4naseks on kujunemas p\u00fcsivaks elukohaks paljudele peredele.<\/p>\n
T\u00e4naseks p\u00e4evaks on m\u00f5is erak\u00e4tes ja p\u00f5lengute ning kasuta seismise tulemusena v\u00e4gagi lagunenud ja kurvas seisus.<(p><\/p>\n
Muraste on kuulus ka oma elanike kaudu, kellest vast kuulsaim nn lausa perekonnana vennad Krusteinid. Muraste m\u00f5isa aedniku perest on p\u00e4rit end Eesti kultuurilukku kirjutanud Erni (1900-1984) ja Pedro (1897-1987) Krusten ning nende kunstnikust vanem vend Otto Krusten (1888-1937). Juba 1936. aastal kirjutas Pedro Krusten m\u00e4lestusliku taustaga romaani \u201eVehklem\u00f5isa aednik\u201c, milleks ainet andnud autori lapsep\u00f5lvekodu Murastes. Kui Pedro Krusten 1944. aasta septembris Tallinnast v\u00e4ljunud Saksa laevaga elup\u00f5lisesse pagulusse s\u00f5itis, oli ta juba k\u00fcmne proosaraamatu autor. Lapsep\u00f5lveainest kasutas oma kirjutistes ka Erni Krusten. Paguluses kirjutas Pedro Krusten sama \u201eVehklem\u00f5isa aednik\u201c ainestel uuesti l\u00e4bi \u2013 hoopis s\u00fcgavamas ja suurejoonelisemas arenduses. \u201eMeil on olnud lapsep\u00f5lvest v\u00f5tta\u00a0siiamaani\u201c, kirjutab ta 1966. aastal, l\u00e4htekohaks oma venna Erni Krusteni luuletus \u201eJuka\u201c, mis k\u00e4sitles sama ainet. Selle kaldametsa-triloogia loomist kommenteerides on kirjanik m\u00f5ni aasta varem \u00fcldistanud: K\u00f5ik on elust v\u00f5etud, kuigi midagi niisugust ei ole juhtunud. Mahukas m\u00f5te ning tasub t\u00e4hele panna kui t\u00e4pselt-napilt s\u00f5nastatud.<\/p>\n
Karikaturist Otto Krustenit on Heinz Valk nimetanud oma ideaaliks, kes \u00e4\u00e4rmiselt napi joonega suutis edasi anda selliseid karaktereid, et v\u00f5ttis ahhetama. Otto Krusten oli Gori k\u00f5ige suurem konkurent aga nad tegutsesid eri v\u00e4ljaannetes, ka nende stiil oli erinev. Gori r\u00f5hutas detaile, vastupidi Krusten-le. Otto Krusten \u00f5ppis 1905-07 A.Laikmaa ateljeekoolis ja 1907-08 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis. Joonistas karikatuure lehtedele, satiiriajakirjadele ja albumile \u201e\u00d5itsituled\u201c. Omas isikup\u00e4rast ja lakoonilist joonek\u00e4sitlust. On loonud ka maale<\/p>\n
Oma loomingut avaldades kasutasid vennad arvukalt pseudon\u00fc\u00fcm
\ne. Mini Mihkel, Balder Jaan, Lehwiw Sulg, Evi Mummuk, Aksel Sulesell ja Salme Mets on vaid m\u00f5ned v\u00e4rvikad n\u00e4ited Pedro Krusteni kirjanikunimedest. Erni Krusten kasutas teiste hulgas pseudon\u00fc\u00fcme Plii Ats, Cuuclus, Otto Krusten avaldas oma loomingut Raudn\u00f5ges ja Kratt nime all (Murastes on ka vana suvilapiirkond, mille nimeks aiandus\u00fchistu \u201eKratt\u201c). 1905. Aastal Karl August Hindrey poolt asutatud Postimehe naljalisa S\u00e4demed toimetas Kratt (Otto Krusten) aastatel 1924-26.<\/p>\n
Lisaks Otto Krusten-le on ka Murastes oma lapsep\u00f5lve veetnud karikaturist, viljakas re\u017eiss\u00f6\u00f6r, maalikunstnik ja usumees Avo Paistik. P\u00e4rast s\u00f5da olid rasked ajad ja Avo Paistiku ema otsustas poja viia turvalisemasse keskkonda. Avo Paistiku kommentaar : Mul oli \u00f5nne, ma p\u00e4\u00e4sesin eluga, aga m\u00f5nigi poiss lasi ennast puruks. Ema \u00fctles,lastekodus saate neli korda p\u00e4evas s\u00fc\u00fca, olete hoolitsetud ja kaitstud. S\u00f5itsime Murastesse, kus asus Punase Risti lastekodu.<\/p>\n
Muraste k\u00fcla lugu Muraste k\u00fcla on esmakordselt mainitud 1426. aastal, tollal oli nimeks Mores. N\u00fc\u00fcdset Muraste k\u00fcla on mainitud 1560. aastal. Muraste pikast asustusajaloost annavad aimu s\u00e4ilinud kivikangrud. Suurimad neist on I aastatuhande esimesest poolest p\u00e4rinevad Mardi suured kangrud, mis Tallinna poolt saabudes paistavad k\u00fcla servas kaugelt maanteele. K\u00f5rgemal p\u00f5lluseljakul k\u00fcla ja Veskim\u00e4e vahel (selle
…Loe edasi<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"page-templates\/full-width.php","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"_mc_calendar":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/61"}],"collection":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=61"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1122,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/1122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}