{"id":941,"date":"2016-03-15T22:08:54","date_gmt":"2016-03-15T20:08:54","guid":{"rendered":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/?page_id=941"},"modified":"2016-03-20T12:01:10","modified_gmt":"2016-03-20T10:01:10","slug":"tilgu-hulged-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/?page_id=941","title":{"rendered":"Tilgu h\u00fclged"},"content":{"rendered":"
\"h\u00fclged5\"<\/a><\/h5>\n

Need, kes on juhtunud \u00f5htutel Harku vallas\u00a0 m\u00f6\u00f6da Tilgu teed liikuma, on kindlasti m\u00e4rganud Tilgu sadamas kai \u00e4\u00e4rde joondatud pikka autoderivi, tuled p\u00f5lemas. Tegemist pole grupeerunud romantikute ega mudaraja kiirendusv\u00f5istlejatega. Tegemist on seltskonnaga, kelle jaoks rannahooaeg algab septembris ja l\u00f5ppeb\u2026septembris, et siis kohe j\u00e4lle alata. Nende inimeste jaoks on parim rannailm selline, mil hea peremees oma koeragi \u00f5ue ei saada.\u00a0Need on \u201eTilgu h\u00fclged\u201c.<\/strong><\/p>\n

\u00dchisharrastuse alguseks v\u00f5ib lugeda 10.septembrit 2013, mil kutse peale tuli\u00a0 kohale\u00a0\u00a0 k\u00fcmmekond uudishimulikku; vee temperatuuriks m\u00f5\u00f5deti toona16 kraadi. Sealt edasi l\u00e4ks vesi j\u00e4rjest k\u00fclmemaks ning huvi suuremaks.<\/p>\n

T\u00e4naseks on \u00f5htused ning n\u00e4dalavahetuste ujumised Tilgus v\u00f5tnud kohati rahvapeo m\u00f5\u00f5tmed\u2013 n\u00e4iteks m\u00f6\u00f6dunud aastavahetusel (!) oli korraga vees 30 terviseedendajat. Regulaaselt k\u00e4ib ennast merevees jahutamas hulganisti terviseteadlikke inimesi\u00a0 Tallinnast, Tabasalust, Murastest, V\u00e4\u00e4na-J\u00f5esuust ja kaugemaltki. Sportliku harrastusega liitujate hulk kasvab iga korraga.\u00a0 Toredateks traditsioonideks on teejoomine p\u00e4rast suplust ning oluliste p\u00fchade t\u00e4histamine temaatilise fotosessiooniga. Osaletud on ka rahvusvahelisel v\u00f5istlustel ning taliujumisfestivalil Pirita Open, kus t\u00e4navu oli \u201eTilgu h\u00fclgeid\u201c esindamas neli teatev\u00f5istkonda ning kaks individuaalujujat. \u00dchiste j\u00f5ududega ehitati haagissuvilast saun, et koosviibimised veelgi m\u00f5nusamaks muuta.<\/p>\n

Facebooki pea 250-\u00a0liikmelisest grupist Taliujumine Tilgus<\/em> saab muuhulgas ka regulaarse \u00fclevaate merevee temperatuuri ja ilma kohta Tilgu sadamas, r\u00e4\u00e4kimata kinnitusest selle kohta, kuiv\u00f5rd toreda terviseharrastusega tegemist on. Kaks hooaega on n\u00e4idanud, et taliujumise juurde j\u00f5uavad vaid v\u00e4ga teadlikud, treenitud, sportlikud ning asjatundlikud inimesed. Ja nende arv kasvab pidevalt.<\/p>\n

Mitte \u00fckski asi ei s\u00fcnni ega p\u00fcsi iseenesest. \u201eTilgu h\u00fcljeste\u201c juht Evar Ojasaar<\/strong> on oma teadliku treenituse, positiivse ellusuhtumise ja mitmek\u00fclgse asjatundlikkusega suurep\u00e4rane eeskuju ja innustaja tegelemaks spordiga. Ta ei tegele mitte ainult talusuplemise, vaid ka mitmesuguste kestvusaladega (maratonijooks, rattas\u00f5it jne). Evar on Harku vallas sportikuse ja tervete eluviiside propageerijana eeskuju. Ja mitte ainult: ta on aktiivne kaasar\u00e4\u00e4kija ka turvalisuse, sh tervikliku elukeskkonna teemadel.<\/p>\n


\nTalisuplus on iidne harrastus, mida tunti juba vanas Roomas. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga populaarne meie naaberriikides Soomes, Venemaal, L\u00e4tis, samuti mujal P\u00f5hja-Euroopas. Eestis on hinnanguliselt talisuplejaid v\u00e4hemalt 1000. Soomes v\u00f5rdluseks ca 120 000. J\u00e4rgnevalt m\u00f5ned n\u00f5uanded, kuidas selle p\u00f5neva harrastusega algust teha.<\/strong><\/h5>\n
ALGAJA TALISUPLEJA MEELESPEA. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
1. Talisuplus ei ole kohustus, vaid v\u00f5imalus. Esimese talisupluse peaks tegema siis, kui endal on sisemine soov ja valmisolek olemas. Enamus maailma inimestest ei oska talisuplusest unistadagi. Meil on see v\u00f5imalus olemas. Looduslikes veekogudes ujumise karastusefekt on eriti hea t\u00e4nu muudele lisateguritele \u2013 \u00f5hk, tuul, p\u00e4ike. lumi ja f\u00fc\u00fcsiline koormus. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
2. Suple turvalises kohas. Tea, kui s\u00fcgav on vesi, milline on veekogu p\u00f5hi, kuidas peale ujumist riiete juurde saada. Raiu v\u00f5i sae j\u00e4\u00e4auk, kui j\u00e4\u00e4 on 10cm paks. V\u00f5imalusel toeta augu servale redel. Kui redelit pole, tee kolmnurkne j\u00e4\u00e4auk, sealt on end lihtsam v\u00e4lja vinnata kui nelinurksest. Sae j\u00e4\u00e4t\u00fckk lahti, suru \u00fcks serv vee alla ja t\u00f5uka t\u00fckk teisest servast pikemate toigaste abil j\u00e4\u00e4 alla. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
3. Suurenda koormust j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Vette mine k\u00f5ndides v\u00f5i libista end j\u00e4\u00e4auku. Veesoleku aeg s\u00f5ltub iga\u00fche tervisest, ilmastikutingimustest ja treenitusastmest. Kui esialgu piisab korraks kastmisest, siis keskmine vees olemise aeg on minuti ringis, optimaalne kuni 2-3 minutit. K\u00fclma suhtes k\u00f5ige tundlikum on pea, seega v\u00f5iks peas olla ujumism\u00fcts v\u00f5i soe m\u00fcts. Hea on suplusi alustada s\u00fcgisel, et talve saabudes oleks juba mingisugune k\u00fclmavee kogemus. Samas v\u00f5ib talisuplusega alustada ka kesktalvel koos kogenuma kaaslasega. Kui vees olles tekivad k\u00fclmav\u00e4rinad peab koheselt veest v\u00e4lja tulema, kuivatama ja kehale sooja tegema. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
4. Talisuplus ei l\u00f5ppe mitte siis, kui veest v\u00e4lja tullakse, vaid siis kui keha on taas soe. Tuleb meeles pidada, et keha sisetemperatuur langeb veel m\u00f5nda aega p\u00e4rast veest v\u00e4lja tulekut. Ei maksa kuni oma taluvuspiirini vees viibida, vaid j\u00e4tta endale aega turvaliselt veest v\u00e4lja tulla, riietuda ja \u00fcles soojendada. Keha tuleb kaldal kiirelt kuivatada ja soojad riided selga t\u00f5mmata. V\u00e4ltige liibuvaid riideid, nende selgapanek niiske nahaga on v\u00e4ga aegan\u00f5udev. Arvestage ka, et s\u00f5rmed on selleks hetkeks kanged, ega t\u00f6\u00f6ta sama osavalt kui soojadena. V\u00f5imalusel riietuge soojas ruumis v\u00f5i kuskil tuulevarjus. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
5. Ettevaatust \u00fcles soojendamisel Kuuma vett tasub v\u00e4ltida \u2013 k\u00fclmakange nahk ei taju temperatuuri ning inimene v\u00f5ib end \u00e4ra k\u00f5rvetada. Samuti on oht kuuma du\u0161\u0161i all v\u00f5i saunas liiga kiirel soojendamisel, et keha suunab j\u00e4semetes olnud k\u00fclma vere liiga kiirelt s\u00fcdamesse, mis tekitab ataki ohu. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
6. Suple koos kaaslastega. Juba seltskonna m\u00f5ttes on see parem \u00fcksi suplemisest, aga j\u00e4\u00e4augu tegemine on mitmekesi oluliselt lihtsam ja oluline on ka turvalisus. Alati on soovitav, et keegi j\u00e4lgiks suplejat ja saaks vajadusel appi t\u00f5tata. Pikema vees viibimise j\u00e4rel tuleb inimest j\u00e4lgida tunni jagu, et tal ei tekiks peap\u00f6\u00f6ritust. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
7. Regulaarsus. Supelda tuleks v\u00e4hemalt kord n\u00e4dalas ja soovitavalt tihedamini. Ainult regulaarse tegevusega sunnitakse organismi \u201cmeeles pidama\u201d \u00f5iget reaktsiooni k\u00fclmale ja kuumale ning temperatuurimuutustega kohanema. Aga pikemalt kui 3 minutit tuleks vees k\u00e4ia ainult 1 kord n\u00e4dalas. \u00dclej\u00e4\u00e4nud korrad olgu l\u00fchikesed suplused. Iga suplus on koormus ja s\u00fcdamele tuleb anda aega taastuda treeningust. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
8. Vastun\u00e4idustused. Talisuplus kuulub ekstreemsete harrastuste hulka ja sellega tuleb olla ettevaatlik, sest j\u00e4rsk temperatuuri muutus tekitab inimesel n\u00e4iteks vereringvoolu v\u00e4ga t\u00f5siseid muutusi. Need, kes soovivad hakata tegelema talisuplusega, peaksid k\u00f5igepealt arstiga r\u00e4\u00e4kima. Ettevaatust rasedad, eakad, raskeid haigusi p\u00f5devad inimesed! Vastun\u00e4idustatud on see ka m\u00e4daste p\u00f5letike, s\u00fcdamehaiguste ja neerude kroonilise puudulikkuse korral. Veeprotseduure ei tohiks teha, kui oled k\u00fclmetanud v\u00f5i palavikus. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
9. Karastamise m\u00f5ju kehale. Karastamine avab kapillaarid, masseerib ja puhastab organeid, stimuleerib n\u00e4\u00e4rmete tegevust. S\u00fcstemaatiline karastamine treenib kehasoojust reguleerivaid mehhanisme ning t\u00f5stab kogu organismi toonust \u2013 ainevahetus paraneb, meeleolu t\u00f5useb, vastupanuv\u00f5ime nakkushaiguste suhtes suureneb. On t\u00e4heldatud, et sel on raviv toime mitmete liigese-, s\u00fcdame- ja n\u00e4rvihaiguste puhul. Karastatud inimene haigestub harvemini ja haigestumise korral on selle kulg kergem ning l\u00fchem. Lisaks koondub k\u00fclmaga veri nii-\u00f6elda siseringi ja intensiivistab siseorganite t\u00f6\u00f6d, mis omakorda t\u00e4hendab m\u00fcrkide kiiret v\u00e4ljutamist. Et vereringe kiireneb, kiireneb ka ainevahetus. Inimestel aga, kel k\u00e4ed ning jalad k\u00fclmad, aitab k\u00fclm vesi parandada vereringet k\u00e4tes ja varvastes ning termoregulatsiooni kehas \u00fcldiselt. K\u00fclmas vees k\u00e4ies toimub rakkude kiire uuenemine, mis omakorda hoiab naha nooremana. Talisuplusel on ka kaalu alandav toime, mis tuleneb sellest, et keha kulutab palju energiat, mille t\u00f5ttu hapnikutarbimine suureneb umbes 400 korda ning toimub ainevahetuse kiirenemine. P\u00f5hjus selles, et v\u00e4hemalt paar minutit k\u00fclmas vees viibimist alandab kehatemperatuuri elundites n\u00f5nda palju, et p\u00e4rast suplustki vajab organism veel palju energiat, et taastada temperatuur kogu kehas rakutasandil. Talisuplejad ise tunnistavad tihti, et kogevad j\u00e4\u00e4k\u00fclmas vees k\u00e4ies \u201claksu all\u201d tunnet. Seda p\u00f5hjustab looduslik antidepressant endorfiin, mida keha kiire temperatuuri vaheldumise tulemusena iseeneslikult toodab. Veel on leitud, et keha hakkab tootma enam dopamiini ja serotoniini, mis suurendavad inimese \u00f5nnetunnet, samal ajal v\u00e4hendades valu ning depressiooni tekkimise v\u00f5imalust. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
10. Taliujumine kui sport. Suplemisest j\u00e4rgmine aste on taliujumine. Nagu soojas vees ujumiseski, v\u00f5isteldakse ka taliujumises. Juba aastast 2010 toimub igal talvel Pirita j\u00f5es talisuplusfestival Pirita Open. Sel aastal oli ainu\u00fcksi Eestist kohal 107 taliujujat, lisaks ujujad 7 v\u00e4lisriigist. Distantsid on alates k\u00f5igile j\u00f5ukohasest 25 meetrist kuni maratonini, mille k\u00e4igus ujuti 0-kraadises vees 1 miili pikkune distants. Pirita Open 2015 toimub 28. veebruaril TOP akvatooriumis. Rahvusvahelistest v\u00f5istlustest t\u00e4htsaim on taliujumise MM, kus osaleb \u00fcle 1000 v\u00f5istleja. Sel aastal toimus MM Rovaniemis ja Eestile l\u00e4ks see v\u00e4ga edukalt, v\u00f5ites erinevates vanuseklassides 18 kulda. Lisaks on taliujumine viinud eestlasi s\u00f5na otseses m\u00f5ttes \u00fcmber maailma teiste taliujujatega p\u00f5nevatesse kohtadesse, n\u00e4iteks Hiina, Argentiina, Beringi v\u00e4in. <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
11. Tahan ka talvel supelda. Talvel on v\u00f5imalik end karastada Tallinna Taliujumiskeskuses (Pirita TOP jahisadama B akvatoorium), kus suplejatele hoitakse pidevalt lahti j\u00e4\u00e4auk. Paaril \u00f5htul n\u00e4dalas raiutakse pikem rada ujumiseks lahti ning siis saab ka sauna ja soojas ruumis riietuda. Informatsioon levib Facebooki grupis nimega: Taliujumine ( novembrist – m\u00e4rtsini k.a) <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
12. Ettevaatust, talisuplus tekitab hea tuju ja tugevdab tervist <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
Kirja pannud Henri Kaarmailgu <\/strong><\/span><\/span><\/span><\/h5>\n
Hetked<\/h5>\n

\"h\u00fclged2\"<\/a><\/p>\n

Kajastus ajakirjas “Eesti Naine”.<\/p>\n

\"h\u00fclged3\"<\/a><\/p>\n

H\u00fcljestel on koost\u00f6\u00f6s valminud saun.<\/p>\n

\"h\u00fclged4\"<\/a><\/p>\n

\u00a0Tore kunstnik Eva Pogoretski joonistas saunareeglid<\/strong>
\n<\/span><\/span><\/span>\"h\u00fclged1\"<\/a><\/h5>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Need, kes on juhtunud \u00f5htutel Harku vallas\u00a0 m\u00f6\u00f6da Tilgu teed liikuma, on kindlasti m\u00e4rganud Tilgu sadamas kai \u00e4\u00e4rde joondatud pikka autoderivi, tuled p\u00f5lemas. Tegemist pole grupeerunud romantikute ega mudaraja kiirendusv\u00f5istlejatega. Tegemist on seltskonnaga, kelle jaoks rannahooaeg algab septembris ja l\u00f5ppeb\u2026septembris, et siis kohe j\u00e4lle alata. Nende inimeste jaoks on parim rannailm selline, mil hea peremees
…Loe edasi<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0,"_mc_calendar":[]},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/941"}],"collection":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=941"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/941\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1085,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/941\/revisions\/1085"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=941"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}