{"id":9146,"date":"2022-07-04T20:55:24","date_gmt":"2022-07-04T17:55:24","guid":{"rendered":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/?p=9146"},"modified":"2022-07-07T16:48:46","modified_gmt":"2022-07-07T13:48:46","slug":"orienteerumismatk-ja-vennad-krustenid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/?p=9146","title":{"rendered":"Orienteerumismatk ja vennad Krustenid"},"content":{"rendered":"\n

2022 a. Harku Valla Avatud k\u00fclade n\u00e4dala juhtkiri on: “Kirjanikud, luuletajad sinu k\u00fclas”<\/strong>. Murastes on kuulsaid kirjanikke lausa kaks – Erni ja Pedro Krusten<\/strong>. Meie oleme sidunud kirjanike elulood Orienteerumismatkaga<\/strong>, mis toimub Muraste k\u00fclap\u00e4eval 28. juulil alugsega Muraste kooli juurest.<\/strong> Kontrollpunktides on k\u00fcsimused vendade Krustenite kohta, seep\u00e4rast tutvuge hoolikalt nende loomingu ja eluk\u00e4iguga. Siin v\u00e4ikesed vihjed. <\/p>\n\n\n\n

Kirjanikud vennad Krustenid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vendi Krusteine oli tegelikult kuus ja nad olid Muraste m\u00f5isa aedniku Jaani ja selle proua Triino pojad. Vendadest vanim oli 1888. aastal s\u00fcndinud Otto, kellest Krusteni perekonnanime all sai tuntud karikaturist. Noorim vend oli 1900 s\u00fcndinud Ernst, kellest sai kirjanik Erni Krusten<\/strong>. Ja nende kahe vahele j\u00e4i veel 4 poissi, kelle hulgast 1897 s\u00fcndinud Peetrist sai kirjanik Pedro Krusten<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Krustenite s\u00fcnnikodu Muraste m\u00f5isa k\u00f5rval aedniku majas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Erni koos isa Jaaniga<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pedro Krusten<\/strong> (\u00f5ieti Peeter Krustein<\/strong>, pseudon\u00fc\u00fcm \u2013 Miini Mihkel<\/em>;<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

S\u00fcndis: 21. 05.1897 Murastes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suri: 14.01.1987 USA <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peeter Krustein s\u00fcndis Muraste m\u00f5isa aedniku peres, prog\u00fcmnaasiumis \u00f5ppis Tallinnas. Venemaa oktoobrip\u00f6\u00f6rdest ja kodus\u00f5jast v\u00f5ttis osa punaste poolel. Alates 1920 a. t\u00f6\u00f6tas Tallinnas kohtuametnikuna ja seej\u00e4rel ajakirjanikuna. 1944. aastal p\u00f5genes Saksamaale, aastal 1950 asus elama USA-sse.<\/p>\n\n\n\n

Juba 1936. aastal kirjutas Krusten m\u00e4lestusliku taustaga romaani “Vehklem\u00f5isa aednik”. Selle kordal\u00e4inud teose protoaineks on autori lapsep\u00f5lvekodu Murastes. Paguluses kirjutas ta sama aine uuesti l\u00e4bi \u2014 hoopis s\u00fcgavamas ja suurejoonelisemas arenduses. “Meil on olnud oma lapsep\u00f5lvest v\u00f5tta siiamaani,” kirjutab ta 1966. aastal, l\u00e4htekohaks oma venna Erni Krusteni luuletus “Juka”, mis k\u00e4sitles sama ainet.<\/p>\n\n\n\n

Krusteni pagulasaja k\u00f5ige erakordsem teos on 1959\u20131963 ilmunud nn Kaldametsa triloogia (uustr\u00fckk Tallinnas 1992), mis koosneb romaanidest \u201dTorn \u00fcle metsa!, \u201dLaul k\u00f5rgel kaldal! Ja \u201dNeiuke l\u00e4ks roosiaeda\u201d.  Kaldametsa triloogia loomist kommenteerides on kirjanik m\u00f5ni aasta varem \u00fcldistanud: “K\u00f5ik on elust v\u00f5etud, kuigi midagi niisugust ei ole juhtunud. Mahukas m\u00f5te ning tasub t\u00e4hele panna, kui t\u00e4pselt-napilt s\u00f5nastatud.”<\/p>\n\n\n\n

Muraste m\u00f5isa elust, kirjaniku lapsep\u00f5lvest, tema vendadest, isast ja emast on Pedro Krusten kirjutanud raamatus \u201dVehklem\u00f5isa aednik\u201d.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Bernard S\u00f6\u00f6di retsensiooniga saab t\u00e4ispikkuses tutvuda:<\/strong> http:\/\/www.kirjandusarhiiv.net\/?p=789<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loominguliseks t\u00f5ukej\u00f5uks ning ainesalveks on olnud siin kirjanikule eesk\u00e4tt ta varased rikkalikud noorusm\u00e4lestused elust Muraste m\u00f5isas Harjumaal m\u00f5ned aastad enne Maailmas\u00f5da ja Maailmas\u00f5ja algup\u00e4evil. Romaani peategelaseks on kirjanik valinud oma isa Jaan Krusteni (romaanis aednik Jaak), kelle eluk\u00e4iku Muraste m\u00f5isas aednikuna, elamusi ja iseloomu ta kujutab. Meie silmade ette kerkib omap\u00e4rane m\u00f5isateenija kuju, kes veel kannab t\u00e4it aukartust m\u00f5isah\u00e4rra ja m\u00f5isatraditsioonide vastu, olgugi need ilmsesti v\u00e4\u00e4rad ja alandavad, aga kelle loomup\u00e4rane leidlikkus ning huumorimeel v\u00f5imaldavad p\u00e4\u00e4seda nii m\u00f5nestki kitsikusest ja lastesse edasi kandudes saavad tugevate, omap\u00e4raste isiksuste aluseks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5elist p\u00f5hja on osalt ka \u00fche poja (romaanis Reemeti) surnuks pidamisel. Nimelt oli Pedro Krusten Vene kodus\u00f5ja ajal kolm aastat Venemaal, ilma et temast oleks olnud isal ja vendadel mingit teadet. Teda peeti siis surnuks. Reemeti huvitavas kujus pole autor siiski kujutanud, nagu \u00e4sja\u00f6eldust v\u00f5iks arvata, ainult iseennast. See on kombineeritud kuju autorist ja ta \u00fcheksa aastat vanemast vennast, \u00fcldtuntud kunstnik-karikaturistist Otto Krustenist (surn. 23. II 1937)<\/p>\n\n\n\n

Ema kohta, kelle nimi on v\u00f5etud romaani muutmatult, teatas allakirjutanule P. Krusten j\u00e4rgmist: \u201eEma oli naljast kaugel. Ta oli \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5sine inimene. Ta oli haiglane ja elas ainult oma lastele. Ta s\u00f5itis sageli linna vahet, kui meie seal koolis olime.<\/p>\n\n\n\n

Ta suri v\u00e4ljaspool kodu, kuigi mitte linnateel, vaid Suuropi punases majakas oma \u00f5e juures, kuhu ta oli l\u00e4inud \u00fcksinda k\u00fclla. K\u00f5ik kuus poega elasid siis linnas. Ka m\u00f5isaomanik A. von Veymarn olevat olnud p\u00f5hijoontes samasugune, kui see esineb romaanis.<\/p>\n\n\n\n

Mis veel n\u00e4ib olevat noorile Krusteneile eriti iseloomulik, on see, et ei kibestuta, kuigi isa on olnud poegade kasvatamise sihiga nende vastu ajuti ilmsesti liiga karm. Elu osatakse hinnata ja m\u00f5ista ka seda, mida ise ei pooldata; ei riputa ainelise heaolu k\u00fcljes ega kaotata kergesti jalgealust. Selle \u00fcmberorienteerumise tulemuseks on noorte Krustenite \u201ejulguseharjutused\u201d m\u00fctsi mittemahav\u00f5tmises m\u00f5isah\u00e4rraste ees, O. Krusteni keeldumine minna m\u00f5isa j\u00f5ulupuule ja isegi groteskset laadi m\u00f5isa metsa varga abistamine, mis k\u00f5ik on t\u00f5eliselt olnud.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes j\u00e4\u00e4b \u201eVehklem\u00f5isa aednik\u201d suurel m\u00e4\u00e4ral memuaariliseks teoseks. Aga selleski, mis on antud \u201eVehklem\u00f5isa aednikus\u201d t\u00f5sielulist, on palju asendamatut, v\u00e4rsket ja paeluvat perekonna elust, kellelt oleme p\u00e4rinud rea silmapaistva andekusega kunstiinimesi.<\/p>\n\n\n\n

Bernard S\u00f6\u00f6t<\/p>\n\n\n\n

Erni Krusten<\/strong> (\u00f5ieti Ernst Krustein<\/strong>)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

S\u00fcndis: 30.04.1900 Murstes<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suri: 16.06.1984 Tallinnas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppis Tallinna prog\u00fcmnaasiumis. Kirjandusse tuli Erni Krusten 1920. aastate algul luule ja l\u00fchiproosaga. Avaldanud ka 6 lasteraamatut ja 2 n\u00e4idendit ning t\u00f5lkeid vene keelest.<\/p>\n\n\n\n

1930. aastate alguses asus elama L\u00e4\u00e4ne-Virumaale. Seal t\u00f6\u00f6tas ta algul aednikuna  ning kirjutas sealsest elust-olust kaks v\u00e4rvikat lugu: “Homo homini …” ja “H\u00e4rra Krusten, v\u00f5tke saia!”.<\/p>\n\n\n\n

1950. aastal sai Krusten kutseliseks kirjanikuks. 1956. aastast elas ta Tallinnas N\u00f5mmel. Erni Krusten viljeles palju kirjanduslikke \u017aanre, tema sulest on ilmunud romaane, l\u00fchiproosakogusid, luulekogusid, jutustusi, humoreskikogu ja novellikogumik.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanik on saanud ka palju tunnustusi Eesti NSV-s \u2013 teeneline kirjanik, rahvakirjanik,  kirjandue aastapreemia ja 1984 a. Fr.Tuglase novelliauhind (Rio Grande).<\/p>\n\n\n\n

Erni Krusteni loomingu ja kirjanikupalge iseloomustamiseks on sageli kasutatud v\u00e4ljendit \u2013 luuletaja proosas. Erk loodusetaju, tundesoojus, l\u00fc\u00fcrilisus \u2013 need omadused on karakteersed kirjaniku l\u00fchiproosale.<\/p>\n\n\n\n

Tema enda t\u00f5demus, \u201dta ei ole kirjutades midagi v\u00e4lja m\u00f5etelnud, vaid \u00fcksnes vorminud ja t\u00e4iendanud seda, mis n\u00e4htud, kogetud, l\u00e4bi elatud ning tundem\u00e4lus varjul.<\/p>\n\n\n\n

Varases lapsep\u00f5lves oli Krusteinide kodus palju v\u00e4rvitr\u00fckis raamatuid, kuna isa oli aednik, siis oli nende kodus palju v\u00e4rviliste piltidega v\u00e4lismaiseid aiapidamisajakirju, mis tulevasele kirjanikule ka hiljem inspireerivaks said. Sel kombel sai v\u00e4ike ErnsT aimu maailmast, loodusest ja kunstist enne veel kui ta ise lugema \u00f5ppis.Koolis haaras kirjanikku lugemispalavik, kriminaalromaane ta ei armastanud, kuna tema vanem vend Otto teda seep\u00e4rast v\u00e4lja naeris. Huviga lugesid k\u00f5ik vennad \u201dTasujat\u201d ja \u201dVillu v\u00f5itlused\u201d, \u201dKalevipoega\u201d ning  Eesti rahva muinasjutte ja naljandeid. Nii nagu isa, hakkas Ernst tegelema aedniku elukutsega. R\u00f5\u00f5m kevadisest aiailust ja t\u00f6\u00f6tamisest loodusest inspireeris teda ka teostes. Kirjaniku s\u00f5nul \u00e4ratas teda aednikuna igal varahommikul uus r\u00f5\u00f5m, mida ta \u00f5ppis ammutama loodusest, t\u00f6\u00f6st ja ilust.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMina olen hobuse kaelast kinni hoidnud\/ Olen tema silmades n\u00e4inud oma n\u00e4gu\/ Olen hobust oma s\u00f5braks pidanud\/Tema on oma pea minu kaenlasse pannud\/<\/p>\n\n\n\n

Nii seisab Erni Krusteni luuletuses Hobune.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

ORIENTEERUMISMATK: <\/strong><\/p>\n\n\n\n

28.juuli kell 18.00 Muraste kooli juures (Lee tee 9)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Muraste K\u00dcLAP\u00c4EVAL toimub Orienteerumismatk koost\u00f6\u00f6projektina: Muraste K\u00fclaselts, Muraste Kooli SA, Muraste Kool, Liikuma Kutsuv Kool. Rada on avatud 18.00-20.00. Liituda v\u00f5ib selles ajavahemikus.<\/p>\n\n\n\n


Alguspunkt: <\/strong>Muraste koolimaja juures (Lee tee 9).Orienteerumismatk on j\u00f5ukohane igas vanuses inimestele. Matk on m\u00f5eldud peredele, s\u00f5pruskondadele ja \u00fcksikliikujatele. Tee kulgeb l\u00e4bi Muraste metsaradade. Tutvume Muraste kirjanike kodukoha ja loominguga. Saab lahendada nii kirjalikke \u00fclesandeid kirjanike Krustenite elu ja loomingu kohta kui sportlikke sooritusi.<\/p>\n\n\n\n

* Oreinteerumismatka kontrollpunktides on k\u00fcsimused, mis on seotud meie kirjanikega, vastused leiad googeldades (selleks on vajalik kaasa v\u00f5tta mobiiltelefonid).<\/p>\n\n\n\n

* Algus ja l\u00f5pp on Muraste kooli juures. K\u00fcsimuste vastused saab organisaatori k\u00e4est. Hiljem selgitatakse v\u00e4lja v\u00f5itja, kes saab ka auhinna. Selleks palume kontrolllehele lisada e-mail ja telefoni nr.<\/p>\n\n\n\n

* KAASA joogipudel ja mobiiltelefon
Ilmastikukindlad riided
* Kontrollpunkte on 8tk
Igas kontrollpunktis on \u00fcks aktiivne liikumis\u00fclesanne ja \u00fcks viktoriini k\u00fcsimuse kirjanike kohta \u2013 siis on nii vaim kui f\u00fc\u00fcsis hoitud tasakaalus
* Stardist saavad osalejad orienteerumiskaardi koos kontrollpunktide lehega, kus on ka kirjeldav juhend \u2013 kuidas ja mida teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2022 a. Harku Valla Avatud k\u00fclade n\u00e4dala juhtkiri on: “Kirjanikud, luuletajad sinu k\u00fclas”. Murastes on kuulsaid kirjanikke lausa kaks – Erni ja Pedro Krusten. Meie oleme sidunud kirjanike elulood Orienteerumismatkaga, mis toimub Muraste k\u00fclap\u00e4eval 28. juulil alugsega Muraste kooli juurest. Kontrollpunktides on k\u00fcsimused vendade Krustenite kohta, seep\u00e4rast tutvuge hoolikalt nende loomingu ja eluk\u00e4iguga. Siin v\u00e4ikesed
…Loe edasi<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9152,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_bbp_topic_count":0,"_bbp_reply_count":0,"_bbp_total_topic_count":0,"_bbp_total_reply_count":0,"_bbp_voice_count":0,"_bbp_anonymous_reply_count":0,"_bbp_topic_count_hidden":0,"_bbp_reply_count_hidden":0,"_bbp_forum_subforum_count":0},"categories":[8],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9146"}],"collection":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=9146"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9146\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9178,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/9146\/revisions\/9178"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/9152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=9146"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=9146"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/muraste.ee\/vana\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=9146"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}